Vigala Jahimeeste Selts

Vigala Jahimeeste Selts kasutab jahiks Päärdu hooldusala, mistõttu teda sageli ka Päärdu jahiseltsiks kutsutakse. Päärdu hoodusala on suurusega 14420 ha ja asub Märjamaa valla lõunaosas vastu Pärnumaa piiri.  Vigala Jahimeeste Seltsi naabriteks on Märjamaa, Haimre, Valgu, Pööravere, Halinga ja Vana-Vigala jahiseltsid.

Jahti on siinkandis peetud ajast, kui igijää taandus ja inimesed selle järel põhja poole liikusid. Päärdu hooldualal paikneb Seljamäena tuntud kiviaja asulakoht, mis paiknes VII-VI aastatuhandel e. Kr. Antsülusjärve rannal. Edasise kohaliku jahinduse loo jaoks on üsna vähe allikaid, ilmselt olid arengud samad, mis mujal Eestis. Päärdu jahisektsioon, mis osaliselt sarnaneb olemuselt praeguse seltsiga, loodi pärast II Maailmasõda. - eksisteeris Päärdu-Velise jahisektsioon, mis pidas jahti ka osal praeguse Valgu jahipiirkonna maadel. Peale taasiseseisvumist ja esimest jahiseadust moodustati Päärdu jahiselts. elu oli tempokas, inimestel palju uusi väljakutseid ja erinevaid ambitsioone, mis tõi kaasa ühe seltsi lõpetamise ja uue loomise.

Vigala Jahimeeste Seltsi asutamisleping sõlmiti , samal koosolekul võeti vastu seltsi põhikiri. Põhikirja kohaselt on seltsi eesmärgiks liikmete ühistegevuse arendamine ja koordineerimine ning huvide ja õiguste esindamine. Seltsi põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine ja liikmete vahel jagamine, vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamine.

Seltsi põhiülesanded ja tegevussuunad on:

  • arendada jahindust
  • teha selgitustööd metsloomade kaitse ja taastootmise ning looduskaitse alal
  • arendada jahilaskesporti ja tõujahikoerte kasvatamist
  • arendada oma jahimaa-alal külalisjahti vastavalt kehtivale korrale
  • jahindusalaste ürituste korraldamine
  • osalemine välissuhetes vastavalt oma pädevusele ja koostöölepete sõlmimine
  • seltsi liikmete esindamine teistes asutustes, ettevõtetes ning suhtlemine füüsiliste ja juriidiliste isikutega.

 on seltsil 42 liiget ja 1 noorjahimees.

Vigala Jahimeeste Selts