Vigala Jahimeeste Seltsi kodukord

1. Üldsätted

1.1 Käesolev Vigala Jahimeeste Seltsi (edaspidi jahiselts) kodukord on kehtestatud eesmärgiga reguleerida seltsi liikmete omavahelisi suhteid, et tagada eetiline, järjepidev ja edukas jahikorraldus jahiseltsi jahimaal.
1.2 Jahiseltsi tegevuste aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid, põhikiri ning käesolev kodukord.
1.3 Käesolev kodukord on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele jahiseltsi liikmetele.

2. Jahiseltsi liikmed

2.1 Katseajal olevatele liikmetele või noorjahimeestele (13-17 aastane isik) määrab jahiseltsi esimees jahiseltsi liikmete seast juhendaja, kelle ülesandeks on nende abistamine ja juhendamine jahindusalaste teadmiste ja kogemuste omandamisel.
2.2 Noorjahimees tasub jahiseltsi aastamaksust 50 %, üle 70 aasta vanused seltsi liikmed on aastamaksust vabastatud.
2.3 Jahiseltsi liige võib kuuluda samaaegselt veel mõnda teise jahindusorganisatsiooni või –ühingusse ainult jahiseltsi juhatuse nõusolekul. Juhatuse otsusega võib anda liikmele tema kirjaliku avalduse alusel loa kuuluda samaaegselt veel teise jahiorganisatsiooni, kui see on piisavalt põhjendatud (arendada suhteid seltsi huvides, elukoha muutusega tingitud asjaoludest jne). Kitsendus ei oma tagasiulatuvat mõju.
2.4 Jahiseltsi liikmed on kohustatud:
2.4.1 täitma üldkoosoleku otsusega määratud ulukihoolde kohustusi;
2.4.2 olema kursis jahindusalase seadusandlustega, samuti jahiseltsi üldkoosoleku ja juhatuse otsuste ja korraldustega;
2.4.3 osalema iga-aastasel välitööpäeval, kus hooldatakse jahimaja ümbrust, puhastatakse kinnikasvanud metsasihte, kraave või rajatakse sildasid jahipidamise paremaks korraldamiseks ning jahiohutuse tagamiseks. Välitööpäevast osavõtmine ei ole kohustuslik üle 70-aastastele jahiseltsi liikmetele.

3. Ulukihoole

3.1 Ulukihoole käesoleva korra mõistes on söödapõldude, söödasõimede, söödakohtade ja soolakute rajamine, hooldamine ning käigushoidmine, samuti vareslaste ja väikekiskjate arvukuse optimeerimine.
3.2 Ulukihoolde kohustused jahiseltsi liikmetele määratakse üldkoosoleku otsusega.
3.3 Uue söödapõllu, söödasõime, söödakoha (sh kõrgistmega) või soolaku kavandamisel kooskõlastatakse selle asukoht jahiseltsi esimehega. Viimase antud suunised on rajajale kohustuslikud. Enne rajamist kooskõlastatakse see kirjalikult ka maaomanikuga (valdajaga).
3.4 Söödapõldude, söödasõimede, söödakohtade ja soolakute asukohad kantakse seltsi maakasutuse kaardile. Ehitamiseks vajalike materjalide kulu võidakse hüvitada seltsi vahenditest, sel juhul on rajatis seltsi liikmetele üldkasutatav.

4. Jahipidamine

4.1 Jahipidamise korraldamise eesmärgiks on heade jahipidamise võimaluste loomine kõigile jahiseltsi liikmetele.
4.2 Igast suuruluki jahist (v.a kõrgistmelt) teavitatakse eelnevalt jahiseltsi esimeest.
4.3 Põdra ühisjahi perioodil ei jahita reedel ja laupäeva hommikul kuni ühisjahi alguseni peale põdra muid ulukeid.
4.4 Söödakoht ilma kõrgistmeta on ainult söödakoht ja seal ei toimu uluki laskmist.
4.5 Kõrgistmega söödakoht on koht, kus võib ulukit tulistada kõrgistmelt. Kõrgistmega söödakoht peab olema kantud seltsi maakasutuse kaardile. Andmed vaatab seltsi juhatus üle iga jahiaasta alguses. Seltsi esimees korraldab kord aastas kõrgistmetega söödakohtade ülevaatuse.
4.6 Igal seltsi liikmel on õigus omada ühte kõrgistmega söödakohta ja mitut söödakohta seltsi hooldusalal. Uue kõrgistmega söödakoha kavandamisel lähtutakse põhimõttest, et selle vahemaa olemasolevast kõrgistmega söödakohast oleks vähemalt 1 km, erandeid võib teha asjaomaste seltsiliikmete omavahelise kokkuleppega.
4.7 Jahilubasid väljastab jahiseltsi esimees (või juhatuse volitatud isik).
4.8 Suuruluki jahilubade jaotamise kohta on igal jahiseltsi liikmel õigus saada lisainformatsiooni jahiseltsi esimehelt (või juhatuse volitatud isikult).
4.9 Ühisjahi korral lepitakse eelnevalt kokku kogunemiskoht ja aeg. Ühisjahist võtavad osa ainult seltsi liikmed. Teiste isikute jahile kutsumine tuleb eelnevalt kooskõlastada jahiseltsi esimehega.
4.10 Ühisjahil tabatud suuruluki lahkamise korraldab temale esimese surmava lasu teinud jahimees.
4.11 Jahikoeraga jahil olles ei võta jahimees jälge üles teise jahimehe kõrgistmega söödakohalt ja sellest ligemalt kui 300 m. Jälje võtmiseks lähemalt või kõrgistme kasutamiseks peab olema selle söödakoha pidaja nõusolek.
4.12 Võõralt soolakult kütitud põdrast teavitatakse jahiseltsi esimeest, kes teavitab sellest soolaku omanikku.
4.13 Seltsi ühisjahil vigastada saanud jahikoera ravikulud hüvitatakse kuni 200 € ulatuses seltsi vahenditest.
4.14 Seltsi ühisjahil tublilt töötanud jahikoera omanikku premeeritakse lisaportsjoniga.
4.15 Ulukipopulatsioonide säilimise või tasakaalustamise huvides on juhatusel õigus piirata või peatada jaht jahihooajaks ulukiliikide lõikes kogu jahimaal või ainult teatud piirkonnas.

5. Jahieetika ja traditsioonid

Iga jahiseltsi liige:

5.1 austab kaasliikmeid, aktsepteerib nende õigust jahipidamisele;
5.2 kasutab heaperemehelikult jahiseltsi vara;
5.3 eduka ühisjahi tähistamisel või osaledes seltsi üritusel korraldab enda ja jahirelvade ohutu ja õiguspärase kojujõudmise;
5.4 ei pea jahti endale raha teenimise eesmärgil, lubatud on karusnahkade müük;
5.5 hoidub häirimast ilma jahipidamise või loenduse eesmärgita ulukite rahu jahimaadel;
5.6 hoidub oma tegevusega kahjustamast jahialal olevaid teid, sihte, kraave, truupe ja põlde;
5.7 peatab igasuguse küttimise EJS välja kuulutatud jõulurahu perioodil;
5.8 täidab ise ja nõuab kaasliikmetelt jahipidamise eeskirjade ja jahiseltsi kodukorra täitmist;
5.9 võtab aktiivselt osa ühisjahtidest ja jahindusalastest üritustest;
5.10 hoidub kasutamast kaasjahimehe jahirajatist ilma viimase nõusolekuta;
5.11 asetab võimalusel kütitud ulukile üldlevinud traditsioonide kohaselt värske kuuseoksa;
5.12 peab kinni jahieetikast ning austab jahitraditsioone.